Eelmisel aastal kulutati Eestis teadus- ja arendustegevusele 286,7 miljonit eurot, mida oli 12% vähem kui 2013. aastal, teatab statistikaamet.
- Eesti teaduskulud kahanesid Foto: PantherMedia/Scanpix
Oli ootuspärane, et mullu jäid teadus- ja arendustegevuse kulud langustrendi, kuna suurinvesteeringud, mis tehti seoses õlitööstuse pilootprojekti käivitamisega aastatel 2010–2012, viisid Eesti kogukulutused teadus- ja arendustegevusele hüppeliselt kõrgele. Tehase käivitamisega 2013. aastal investeeringute osa hakkas vähenema ning selle järelmõju oli selgelt tunda ka 2014. aastal.
Pool 2014. aasta teadus-ja arendustegevuse kulutustest tuli riigieelarvest. Valitsemissektori kogukuludest oli teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1,87%.
Kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites (kõrgharidus-, riiklik ja kasumitaotluseta erasektor) olid teadus- ja arendustegevuse kulutused 161,9 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui aasta varem. Peamiselt mõjutas seda kõrgharidussektor, kus kulutused langesid eelmise aastaga võrreldes 8%.
Ettevõtlussektori kulutused
teadus- ja arendustegevusele olid 124,8 miljonit eurot, mis moodustas teadus- ja arendustegevuste kogukuludest 44%. Kulutused vähenesid eelneva aastaga võrreldes viiendiku võrra ja seda põhiliselt investeeringute arvelt. Investeeringute osa ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuste kuludes oli 19%, mis on viimaste aastate madalaim. See on mõjutatud üldisest majandusolukorrast, kus investeerimisaktiivsus hakkas vähenema juba 2013. aastal ning 2014. aastal oli ettevõtete investeeringud kümnendiku võrra väiksemad kui aasta varem.
Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus ehk teadus- ja arendustegevuste kulutuste suhe
sisemajanduse koguprodukti oli mullu 1,44% ja see langes eelneva aastaga võrreldes 0,28 protsendipunkti võrra.
Eurostati esialgsetel andmetel ei mahtunud Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide teadus- ja arendustegevuste intensiivsuse indeksi pingereas esikümnesse, kuid säilitas oma eelmise aasta positsiooni teise kümne alguses.
Seotud lood
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.
Enimloetud
6
„Konkurentidele ei meeldi, et tulime turule“
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele